Valge sinep on kiire kasvutempoga mittetalvituv ristõieline taim, mis sobib ideaalselt maheaiandusse looduslikuks haljasväetiseks. Selle tugev ja sügavale tungiv juurestik kobestab efektiivselt pinnast ning toob sügavamatest kihtidest üles toitaineid, mis muidu jääksid paljudele aedviljadele kättesaamatuks. Tiheda lehestiku kiire moodustumine aitab suvel või sügise alguses edukalt alla suruda tärkavat umbrohtu, muutes peenramaad puhtamaks.
Agronoomiliselt on valge sinep väga väärtuslik oma fütosanitaarsete omaduste poolest. Taim sisaldab glükosinolaate, mis rohelise massi lagunedes pärsivad mullas elavate patogeenide levikut ja tervendavad kurnatud maad. Lisaks mullaparandusele on tegemist ka väga hea meetaimega – selle kollased õied toetavad aia elurikkust, meelitades kohale kasulikke tolmeldajaid. Taimede meeproduktiivsus on ligikaudu 100 kg hektari kohta. 1 kg pakendist piisab 500–660 ruutmeetri külviks.
Kasutamis- ja kasvatusjuhend:
-
Külviaeg: Otsekülv avamaale varakevadest kuni augusti lõpuni. Suurepärane valik tühjaks jäänud maale kohe pärast varajaste kultuuride (nt varajane kartul või hernes) koristamist.
-
Kasvukoht: Eelistab päikeselist kasvukohta. Mullastiku suhtes on taim vähenõudlik, kuid kasvab kõige lopsakamalt parajalt niiskel ja kobedal pinnasel.
-
Külvinorm: 150–200 g seemneid 100 m² kohta.
-
Külvisügavus: 2–2,5 cm.
-
Mulda viimine: Kaeva või künna haljasmass mulda õitsemise algfaasis. Kuna kultuur on mittetalvituv, võib hilissuvise külvi jätta talveks maa peale lamanduma – pakane hävitab taime ja kevadine mullaharimine on varte pehmenemise tõttu oluliselt lihtsam.
Nipid ja soovitused:
-
Jälgi külvikorda: kuna valge sinep on ristõieline, hoidu selle külvamisest aladele, kuhu plaanid järgmisel hooajal istutada kapsast, kaalikat või redist, et vältida nuutri ja maakirpude levikut.
-
Rohelise massi kiiremaks kõdunemiseks mullas on soovitatav pikemad varred enne sissekaevamist labida või hekseldiga peenemaks purustada.