Suuremas 1 kg pakendis päevalilleseeme on praktiline lahendus suuremate aiamaade, viljapuuaedade reavahede või väikepõldude rikastamiseks. See jõudsa kasvuga ja mitmeharuline sort (kõrgus 1–1,5 meetrit) on agronoomiliselt väga hinnatud haljasväetis. Taim toodab lühikese ajaga muljetavaldava koguse rohelist biomassi, mis lagunedes rikastab mulda väärtusliku orgaanilise ainega.
Päevalille sügavale tungiv sammasjuur töötab bioloogilise adrana, lõhkudes tihenenud pinnast ja tuues sügavamatest kihtidest üles toitaineid. Tänu lopsakale lehestikule konkureerib kultuur agressiivselt umbrohtudega, jättes need valgusnälga. Külvikorras aitab päevalill mitmekesistada taimestikku ja katkestada paljude spetsiifiliste mullahaiguste elutsükleid. Arvestades külvinormi (100–140 g / 100 m²), piisab 1 kilogrammist seemnetest ligikaudu 700 kuni 1000 ruutmeetri maa-ala katmiseks.
Kasutamis- ja kasvatusjuhend:
-
Külviaeg: Otsekülv avamaale tehakse maikuus, pärast öökülmaohu möödumist.
-
Kasvutingimused: Taim vajab head valgustust ja soojust. Kohaneb hästi erinevate mullatüüpidega, saades hakkama ka savikamal pinnasel, eeldusel et vesi ei jää maa peale seisma.
-
Külvinorm: 100–140 g seemneid 100 m² (1 aari) kohta.
-
Külvisügavus: 2–3 cm. Seemned vajavad idanemiseks piisavat mullaniiskust, seega on kuiva kevade korral oluline külvijärgne rullimine või kastmine.
-
Taimede tihedus: Puhaskultuurina kasvatades jäta umbes 8 taime ruutmeetrile.
Nipid ja soovitused:
-
Haljasväetise eesmärgil kasvatades künna või freesida taimed maasse õitsemise algfaasis. Hiljem varred puituvad tugevalt ja nende lagunemine mullas võtab oluliselt kauem aega.
-
Kui külvad päevalille tühjale maa-alale, võid seda kombineerida madalamate liblikõieliste vahekultuuridega (nt ristik või vikk), et katta maapind mitmel rindel ja siduda lisaks õhulämmastikku.